Äripäeva joogitest: Rioja piirkonna pärlid

Kui rääkida Hispaaniast kui veiniriigist, seostub see paljudele just Rioja piirkonnaga. Äripäeva joogitestil märkis Veinipööningu sommeljee Urmas Linnamägi, et see ei pruugi olla ehk Hispaania kõige parem veinipiirkond, küll aga kõige kuulsam. “Sealt tulevad tipud, mida juuakse 15–20 aasta vanuselt. Lõhn on nii hea, et tahaks või hammustada. Samas tuleb sealt ka soodsamas hinnaklassis veine, mida näeb müügil supermarketis,” toonitas ta.

Sel korral katsusidki rammu maaletoojate parimad palad just sellest piirkonnast, mis jäid hinnaklassis 20 euro piiresse. Ja et Riojas toodetakse peamiselt punaseid veine (üle 90 protsendi), siis pole vist küsimustki, millega eksperdid ja veinisõbrad sel korral enda haistmis- ja maitsmismeele proovile panid.

Magus, ent kuiv

Kokkuvõttes parimateks valitud veinid jäid kohapealsel publikuhääletusel viiki. Üldtabelis haaras juhtohjad siiski Vivanco Reserva Colleccion de Familia, mil vanust seitse aastat. Tundub pikk aeg, ent näiteks Eesti parima sommeljee 2014 tiitli võitja Karel Veski ASist Liviko märkis, et ilmselgelt on see vein veel arenemisjärgus ja maitse saavutaks täiuse alles nelja-viie aasta pärast. Ta iseloomustas veini kui magusat ning liköörset, samas kuiva – tunda on üleküpsenud ploomi maitset, järelmaitse on aga tšilliselt vürtsikas.

Hotelli Telegraaf restorani Tchaikovsky peasommeljee Tarvo Sarapuu ütles samuti, et vein on terav, õigemini piprane, lisaks on selles tunda rohkelt alkoholi. Üsna kopsakas on ka hind – 19,90 eurot. Kohaletulnud veinisõprade hinnangul oli ka juues aru saada, et tegu pole odavama klassi veiniga, mille juhuslikult poest kaasa haaraks. Toidust rääkides sobiks see jook Sarapuu hinnangul eriti hästi tumeda liha kõrvale, milles juures on näiteks marjakaste.

Puidune aroom

Võiduveinist ei jäänud palju maha El Coto de Imaz Reserva Rioja, mis oli Karel Veski sõnul igati balansis. “Aroomis oli puidusust, metsaalust sammalt, magusust,” kirjeldas ta. “Maitses oli küpseid metsmarju ja kirsihapet,” jätkas Veski ja tunnistas, et vein talle meeldis. Toitudest serveeriks Veski seda veini ennekõike pajaroogade kõrvale. Veinivilla omanik ja juhataja Tiina Kuuler sõnas, et tema meelest lõhn ja maitse kõndisid veidi eri rada. “Lõhn lubas rohkem magusamat kui see, mis maitses hiljem välja tuli. Haput oli liiga palju.”

Kolmanda koha pälvis 2007. aasta Campillo Reserva Selecta. Eksperdid kiitsid seda kui veini, mis sobiks hästi desserdi eest. Kokku osales testil 14 veini – parimate hulgast jäid välja pigem nooremad veini. Vähemasti Rioja piirkonna puhul kehtib seega ütlus, et vanus on väärtus.

TASUB TEADA

Rioja punased veinid

Rioja veinide kuulsus sai alguse juba sadakond aastat tagasi ning Rioja nimi püsib tänagi veel Hispaania hea veini sümbolina. Rioja aladel valmistatakse eelkõige punaveini. Selle valmistamise traditsioonid ulatuvad sajandite taha. 

Tõeline õnn saabus õuele aga peamiselt just Bordeaux piirkonda tabanud õnnetuse tõttu. 19. sajandi viinamarja katk ehk viinapuu juuretäi alustas oma laastustööd Euroopas just Bordeaux viina-aedadest ning selle jõudmine üle Püreneede võttis aega mitu aastakümmet. Maailma parimad veinimeistrid Bordeaux´st jäid juuretäi saabudes hoobilt töötuks ning leidsid sobivaimad tingimused veinivalmistamisega jätkamiseks just Hispaania Rioja ja Navarra aladelt. Rioja piirkond jaguneb kolmeks: Rioja Alta, Rioja Baja ja Rioja Alavesa ning nende veinid võib tänapäeval üldjoontes jagada kaheks – klassikalisteks ning modernseteks. Vanas stiilis klassikat arendatakse kaua tammevaatides, modernsem stiil Rioja punaveinides tähendab peamiselt intensiivet maitselisa tammevaadist, periood vaadis on aga oluliselt lühem. Tulemuseks on klassikalisest kergema stiiliga Rioja veinist suurema alkoholiga, võimsam ja täidlasem, veidi marjasema iseloomuga punavein, mis vajaks ideaalis küpsemiseks pikemat aega, kui seda reaalselt enne poelettidele jõudmist antakse.